Meediaarvustus: Muretseme endale rõõmu!
(1)
30.03.2005 00:01
Kristel Peikel
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Eestlaste pessimistlik
keelekasutus
Meedia on täis reklaame, kus rõõmsad ja säravad inimesed soovitavad meil soetada midagi uut, kasulikku ja toredat. Kaupmehed alandavad ostjate ligimeelitamiseks hindu. Reklaamifirmad teevad jõupingutusi, et järjest kirkamate ja pilkupüüdvamate sõnumitega tarbijani jõuda. Loomulikult teevad nad seda kõike rõõmsates toonides. Vaatamata glamuursele virvarrile jääb meie keelekasutust jälgides mulje, et elame tõelises «muremaailmas». Juba sündides muretsevad vanemad meie tervise ja selle pärast, et kõht oleks täis ja vajalik olemas. Mida suuremaks kasvame, seda suuremaks lähevad mured. Kes muretseb töökoha pärast, kes selle pärast, et oma raha õigesti investeerida. Mõni aeg tagasi nentis üks sõber, et imelikud inimesed need eestlased, muudkui muretsevad kõige pärast. Ja tõsi ta on! Lisaks üldisele muretsemisele muretseme endale veel auto, maja, lapsed, koerakutsika, kasuka, suusad... Jääb arusaamatuks, miks me kõike nii suure murega teeme? Ehk pärineb see sõnakasutus nõukogude ajast, kui paljusid asju polnud võimalik poest osta, vaid tuli tutvuste kaudu organiseerida ja see iseenesest tähendas juba hulka muret ja peavalu. Samas nõuab tänapäeva tarbimiskultuuri juures nii auto- kui korteriost, ka uhke kasuka soetamine kindlasti teatud pingutusi. Me peame raha koguma või laenu võtma, mis omakorda paneb juba eos muretsema. Nii jääbki tagaplaanile uue asja soetamisega kaasnev rõõm, sest teadmine kohustustest tiksub pidevalt kuklas. Meie keelt ja kultuuri mõjutanud tegurite põhjal on oma teooria arvatavasti ka keeleteadlastel. Usun, et meie «muretsemisel» on kindlasti omad sügavad põhjused, ükskõik kas tulenevalt siis keele arengust, ajaloost, kultuurist või ühiskonna hetkeolukorrast. Samas, kui me nagunii kogu aeg nii palju muretseme, siis võiks ehk vähemalt keelekasutuski natuke optimistlikum olla. See ei ole küll grammatiliselt õige, kuid paneb ikka rõõmsalt muigama ja kaasa elama, kui sõber tuleb ja ütleb: «Tead, rõõmustasime naisega endale lapse. Ja varsti rõõmustame maja ka. Tule külla!»
|
